Halaman

Kamis, 04 April 2019

DADI UKON HUSI SUCO SABURAI MALIANA





POSTU ADMINISTRATIVU MALIANA
MUNISIPIU BOBONARO
Abril 2019



PREAMBLU

Kultura Timor-Leste sai hanesan instrumentu inportante iha prosesu hodi tau konsiderasaun boot ba valores familiar, rekonsiliasaun, konstrusaun mentalidade no komprimisiu hodi banati tuir dalan justisa tradisionál no lialos iha komunidade nia le’et. Tamba ne’e, ohin loron kontinua hola fatin sentral iha prosesu resulusaun komflitu iha komunidade. Nu’udar Timor  Oan ita hotu konsiente katak kultura iha kbi’it ne’ebé forte hodi hametin estabilidade komunal ou nasional em jerál no asegura prosesu desemvolvimentu Timor-Leste.
Iha konstistuisaun RDTL Artigu 6, Pontu  G  konaba objektivu estadu nian hatete katak ” hakatak baloko kultural’ nune’e mós iha artigu 59 (5) konaba Edukasaun no Kulturál, ema hotu iha Direitu atu goja no hari kultura” nia obrigasaun atu haburas defende no mós fo valor ba patrimonia kulturál.
Tara bandu ka dadi ukon nu’udar prátika kulturál ne’ebé membru komunidade iha Suku Saburai , Postu Administrativu Maliana, Autóridade Municipio Bobonaro uza hodi halo akordu ka kontratu tradisional ho objetivu atu hakotu lia no komprimisu hodi regulariza relasaun entre ema ho ambiente,  relasaun ema ho ema , no relasaun ema ho ninia valor kultura hodi kontribui ba paz no dezenvolvimentu iha suco Saburai .ohin 4 de Abril 2019   halo ona dadi ukon iha Posto Administrativu Maliana. Diálogu Dadi Ukon ou Tara Bandu ne’e hetan apoiu husi Ministériu Solidaridade Sosiál (MSS).
Liu husi Dadi Ukon ne’e komunidade Posto Administrativu  Maliana Suku Saburai ho voluntáriu esplora valores kulturál ne’ebé  existe hodi uza nu’udar intrumentu ba rezulusaun no prevensaun konflitu tuir lisan no fiar komunidade nian. Regras ida ne’e prepara hosi Lideransa Komunitaria, Konsellu Suku, Polisia Komunitaria, juventude hamutuk ho lia nain sira hosi uma lisan hotu-hotu iha Postu Administrativu Maliana hodi hetan konsensu atu implementa regras interna Dadi Ukon ba Komunidade Postu Administrativo Maliana Sucu Saburai. Regras ida ne’e sei vigora iha Suku Saburai  nia laran no sei uza barak liu ba prevensaun komflitu, degradasaun ambiental hodi reforsa regulamentu legál ne’ebé eziste iha Timor-Leste.
Objetivu jerál husi prosesu dadi ukon ida ne’e, atu wainhira akontese violosaun hasoru regra ne’ebé iha, sei aplika sansaun ne’ebé konsagra ona iha regulamnentu dadi ukon ka tara bandu nian, no la taka dalan ka impede prosesu Formal tuir Lei ne’ebé vigora iha Timor-Leste. Sansaun ne’ebé iha regras bele aplika antes no hafoin prosesu lei nian iha tempu re-integrasaun autór iha komunidade nia le’et.

KAPITULU I
Artigu 1º   
INTRODUSAUN

Definisaun ‘Tara’ nu’udar liafuan verbu radikular husi Tetun ho sentidu ‘kesi hodi halo labele namlele iha leten no la kona ba rai no ‘Bandu’ nu’udar lia fuan verbu ho sentidu ‘hato’o hodi labele halo buat ruma’. Liafuan rua ne’e tu’után hamutuk sai palavra ida ‘tara-bandu’ hodi iha konteín signifikasaun ne’ebé luan loos nu’udar proibisaun ne’ebé hetan ona konkordánsia komún atu aplika ba moris iha sosiedade ida ka liu nu’udar lei ne’ebé sagradu no la eskrita tuir modelu antigu. Iha lia-fuan seluk hanesan “( kait-aitahan ne’ebé bele uza hanesan mós tara-aitahan, iha kontestu tara-bandu bele uza lia-fuan hirak ne’e”, kahe/horok katak kahe ka tara sasan ne’ebé atu bandu, ezemplu (kahe aitahan, animal nian ulun, dikur, no ain ain sst). 
Konkluzaun ‘tara-bandu’ mak ‘tara símbolu lulik ruma ne’ebé iha espiritu supranaturál reprezenta ema, família ka komunidade ida iha fatin ida ka barak; reprezenta sasan natureza hodi bandu ba hahalok ka asaun ema, família ka grupu iha sosiedade refere ba violénsia konflitu (fíziku/nonfíziku). Nune’e mós tara-bandu bele fó kontrolu moris seres umana, balada no meiu ambiente (biodiversidade) no mós sasan seluseluk husi kriatura Maromak Nian’ husi ameasa estragos kauzadu sira tanba rezultadu husi hahalok umana ne’ebé la hatudu responsável.
Tamba ne’e , Tara-bandu nu’udar kustumeiro tradisionál Timor-Leste nian ne’ebé obrigatóriu atu fasilita pás no rekonsiliasaun liuhusi podér konkordansia komún husi sosiedade. Tara-Bandu nia involviemtnu depende pontu signifikasaun kultura husi símbolu ai,toos hodi tau aan ba proibisaun atividade sosiál ka agrikultura ba rai baliza balun.  Iha tempu  iha  poskonfltiu Timor-Leste, kódigu konduta tara-bandu kontinua harii iha area ka fatin ne’ebé iha indikasaun ba potensiál konflitu, nune’e mós iha Suku Saburai, Postu Administrativu Maliana,  Munisipiu Bobonaro.



KAPITULU II
Artigu 2º 
OBJETIVU
Objetivu husi estabelesimentu regras tara bandu ida ne’e hanesan tuir mai:
a.        Atu haburas fali valores kultural ne’ebé beiala sira husik hela husi jerasaun ba jerasaun no eziste to ohin loron iha suco ida ne hodi kontribui ba hari páz no koezaun social iha komunidade;
b.       Atu kontribui ba prenvensaun komplitu  inklui protesaun ba meiu ambiente;
c.        Atu hasa’e partisipasaun sidadaun nia ba promósaun pás no desemvolvimentu iha Posto Administarativo de Maliana Suku Saburai
d.       Atu kontribui lori justica no protesaun ba vitima sira hosi kualker violasaun ne’ebé akontese iha Posto Maliana Suku Saburai/ida ne’e
e.        Regras ida ne’e sei aplika deit ba prevensaun komflitu. Tan ne’e bainhira akontese krime maka sei prosesa tuir Lei.

Artigu 3º
TIPU TARA BANDU NE’EBÉ APLIKA

Iha dimensaun ema ho natureza-ninian, akta kona-ba tara-bandu ida ne’e regula pontu-sira mak hanesan bandu atu labele:
1.       Sunu rai  ne’ebe  laos toos no ai-matak ne’ebe moris;
2.       Esplorasaun rekursu florestais, rekurso nativa flora no fauna ho nia derivadu sira  liu liu iha area protezidu nebe risku ba dezastre naturais;
3.       Ku’u  ai-fuan ne’ebe  seidauk to’o nia tempu atu kuu (kulu, haas, hudi, ai-nanas, nsst;  tesi ai-matak/ai  industria ninian la ho  lisensa  no estraga ema seluk nia ai-horis;
4.       Estraga citio ka fatin kultural sira nebe konsidera sagrado( sunu, naok, destroi no asaun sira seluk)
a.        Komunidade suco saburai ou ema liur individu ka grupu nebe Visita ba fatin lulik sira, sae foho lulik sira tenki iha konesimento no autorizasaun husi lider komunitario no lia nain sira
b.       Visitantes tenki kumpri regras sira nebe fo sai husi lia nain sira durante halo visita
5.       Destroi onuk ka Bee-inan, estraga kanu torneira no tenki abastesimentu Bee;
6.       Estraga fasilidade publiku mak hanesan sede suku, sinais transito, klinika, postu siska, Haris Fatin, eskola no kapela;
7.       Tama ema seluk nia toos no kintal; halo esplorasaun
8.       Esplorasaun rikusoin iha rai leten no rai okos hanesan  Foti fatuk no raut rai-henek, rai mutin iha fatin ne’ebe risku ba dezastre no degradasaun ambiental
9.       Soe foer arbiru iha fatin públiku hanesan: estrada, kampo salaun, eskola, edefisiu suku; ka área protezidu sira seluk hanesan: be matan, irigasaun, mota, to’os, natar no ailaran;
10.    Ho konsiensia rasik  halo estragus ba fasilidade púliku hanesan tuir mai ne’e:
a.        Pinta rin eletrisidade, moru ka parede edifisiu iha suku laran, salaun desportu ka estrada públiku;
b.       Halo estragus ba fasilidade públiku hanesan, harahun bidru ka fasilidades suku, Ahi oan estrada ka jardin públiku, ahi oan iha salaun desportu no fasilidades públiku sira saeluk;
c.        Sunu roda ka instrumentu seluk hodi estraga alkatraun;
d.       Sulan baleta ko’ak ba interese aan rasik;

11.    Iha parte relasaun entre ema ho animal-ninian, regula konaba bandu atu labele:
a.        Husik abandona animal hakiak iha luron, fatin publiku, no ameasa ema nia toos na plantasaun
b.       Husik animal ba estraga ema seluk nia toos, kintal;
c.        Kassa/oho animal fuik iha rai-maran ka bee-laran ne’ebe hetan protesaun husi komunidade mak hanesan , foho-rai, lekirauk, pombu, loriku, kakatua, tuna, nsst;
d.       Hadau-malu (naok-animal ba malu, karau, kuda, bibi, asu, manu, busa,boek,neda,laku  nsst.

12.    Ikus relasaun entre ema ba ema, regula kona-ba bandu atu labele:
a.        Ho konsensia rasik hasai liungguazen seksual ba ema seluk;
b.       Halo abuzu seksual ba minoridade (5-15th);
c.        Halo seksual entre laen-kaben ho feto klosan no feto klosan ho mane-kaben-nain;
d.       Halo seksual entre família ne’ebe sei iha relsaun primeira-grau, segundu-grau no terseira-grau;
e.        Hadau-malu rai/baliza;
f.         Loke jogu ilegál  hanesan bola-guling, kuru-kuru, SDSB sein hetan lisensa husi Konsellu Suku;
g.       Halo violensia domestika (baku-malu feen-laen);
h.       Agresaun fíziku ka baku-malu entre joven;
i.         Oho animal liu kbiit ba mate-foun;
j.         Halo violensia fiziku (rezolve problema ho violensia);
k.       Pratika trafiku (faan ema ba ema seluk, nsst).
l.         Lori kilat, tudik ou puñal, ka armas sira seluk nebe fo ameasa ba ema nia vida bazeia ba lei Armas Brankas;
m.      Faan sigaru ka tua ba labarik minoridade (5-17th) (pontu ida ne’e aplika ba loza ka fatin negosiu sira ne’ebé ezisti iha área Suku Saburai);
n.       Lori no uza droga ou subtsánsias perigu ka substánsia ne’ebé hamósu dependensia ba komunidade ka ema ne’ebé uza;
o.        Ho intensaun ka konsiensia rasik loke ou haburas grupu arte marsiais ou arte ritual ne’ebé Governu RDTL bandu bazeia ba Rezulusaun Konsellu Ministru ka temi iha Lei Armas Brankas.

Artigu 4º
KONTEUDU REGRAS TARABANDU NIAN

Regras Tarabandu ne’e desenvolve nu’udar:
1.       Intrumentu ida ba prevensaun konflitus no hametin koezaun social iha Suku Saburai , Postu Administrativu  Maliana,  Munisipiu Bobonaro;
2.       Ho perspektivas ida atu kontribui ba pás, estabilidade no desenvolvimentu iha komunidade;
3.       Regras ne’e desenvolve baseia ba asaun violensia no konflitu ne’ebé akontese dalabarak entre ema ho ema iha  Suku Saburai   hanesan komflitu entre Joventude ka grupu arte marsiais no arte ritual;
4.       Atu halo prevensaun ba komunidade sira atu labele tesi ai arbiru, husik animal hodi estraga ema seluk nia ai horis iha to’os, natar no seluk tan hodi kauza konflitus iha komunidade.


Artigu 5º
TIPO SANSAUN NE’EBÉ APLIKA

Iha tipu sansaun rua mak aplika nu’udar bandu mak hanesan tuir mai:
1.       Sansaun administrativu (Tuir rekomendasaun nebe’e iha kraik)
2.       Sansaun Kultural (tara bandu nian).



KAPITULU III
BANDU NE’EBÉ APLIKA BA PESOAL KA GRUPU
Artigu 6º 
PREVENSAUN BA VIOLENSIA ARTE MARSIAL NO RITUAL

a.        Baseia ba Lei No. 5/2017, 19 Abril, konaba rejimi juridiku praktika artemarsiais no rituais armas brankas. Suku  Saburai  hakotu  atu kumpri hodi la autoriza kualker grupu arte marsiais no arte rituais ne’ebé tama iha band u  Estadu nian hodi la halo atividade iha Suku Laran;
Sansaun:
Karik sei halao nafatin aktividade refere sei aplika multa hanesan tuir mai ne’e:
Sansaun Tara Bandu nian mak; karau ida, osan $ 1,500.00 (Rihun ida atus lima dolares Amerikanu). Sansaun kultural kona uluk molok atu lori ba prosesu tuir lei ne’ebe vigora iha nasaun RDTL.
b.       Organizasaun Arte Marsiais ne’ebé legal ezisti ona iha nasaun RDTL, wainhira hala’o aktividade iha Suku Saburai tenki iha konhesimentu husi Lideransa Suku Saburai, Siguransa  (OPS Suku). 
Sansaun
Sansaun tara bandu nian mak : hapara aktividade refere no sei selu multa bandu $250.00


Artigu 7º  
PREVENSAUN BA KONFLITU IHA KOMUNIDADE

1.       Agresaun Fíziku
Suku Saburai sei la tolera kualker pesoal, grupu ka organizasaun saida deit ne’ebé kria instabilidade ho meius:
  1. Halo amiasa ba pesoal, grupu, ka organizasaun legál ruma;
  2. Halo agresaun fíziku ba pesoal, ka organizasaun legál ruma;
3.       Halo asaltu ba pesoal, grupu ka organizasaun legál ruma;
4.       Halo asaun hodi estraga patrimoniu ema seluk nian, patrimonio estadu, fasilidade
públiku, patrimoniu Suku Saburai ou kualker objetu movél ka imovél ne’ebé tama iha protesaun Suku Saburai nian.

Hahalok sira ne’e hotu sei hetan sansaun hanesan tuir mai ne’e:
Sansaun:
a.        Selu hikas fali sasan hirak ne’ebé hetan estragus;
b.       Sansaun tara bandu nian mak; Hapara aktividade refere no sei selu multa bandu krau ida, tua kaixa 10, sigaru slop 10 no osan $500,00;
c.        Pesoal, grupu ka organizasaun hirak ne’e tenke kumpi prosedimentu legál husi lei ne’ebé aplika iha Timor-Leste.

2.       Abuzu Seksuál
a)       Suku Saburai  la tolera ba kualker membru komunidade ne’ebé halo involve iha asaun abuzu seksuál ba labarik minoridade iha teritóriu Timor laran tomak. Karik iha membru komunidade husi Suku  Saburai  involve  iha kazu ne’e, sei hetan sansaun hanesan tuir mai ne’e:
b)       Karik sidadaun nebe aplika Diversiozu ho nia fen mak sei  hetan sansaun tuir mai
1)       Hamorin fali komunidade suku Saburai  nia naran ho dalan, entrega belak 1, krau1 osan $2,500.00, tua kaixa 10, fos karon 10, sigaru slop 10 no
2)       Deklara ba komunidade tomak katak sei la halo tan sala ida ne’e haleu suku laran tomak.
c)       Suku Saburai  la tolera pratika seksual entre familia primeiru grau (incest). Karik ida ne’e akontese, sei selu multa ba tara bandu nian mak hanesan:
1)       Hamorin fali komunidade suku Saburai  nia naran ho dalan, entrega belak mean 3,no, krau1 osan $2,500.00, tua kaixa 10, fos karon 10, sigaru slop 10 kasu ida ne’e envolve mos umane no fetosaen sira hotu.
2)       Deklara ba komunidade tomak katak sei la halo tan sala ida ne’e haleu suku laran tomak.


3)    Sala ba feto klosan( se karik hetan labarik ) la iha responsabilidade.
Sansaun:
1)       Sasaun ba tara bandu nian mak hanesan; Belak 1, krau 1, no osan ho montantes $2,500.00 (rihun rua atus lima dolares Amerikanu);
2)       Responsabiliza bebe ka labarik to’o tinan 17.
a.        La’en Ka Fen desidi atu separadu ka devorsiar
1)       Fen kaben soe nia laen kaben
Sansaun:
Fen  kaben sei fo fila laen kaben nia sasan no labarik oan sira ka oan sei entrega ba laen kaben hodi tau matan. (desizaun ida ne’e sei foti wain hira kazu refere masu ka mai husi konsiensia rasik fen kaben nian, ka laos tamba hahalok aat husi nia la’en kaben). Fen selu sasan tuir sira tinan sira hola malu no selu sasan dupla
2)       Laen kaben soe nia fen kaben
Sansaun:
a)    Laen kaben sei tau matan ba labarik sira to’o ida-idak harik uma kain rasik. (desizaun ida ne’e sei foti wain hira kazu refere masu ka mai husi konsiensia rasik laen kaben nian, ka laos tamba hahalok aat husi nia fen kaben).
b.       Kazu Naok Ema nia Sasan ka Foti Ema seluk nia Sasan la ho Autorizasaun ema Nain
1)       Kazu Naok Animal
Suku Saburai  sei la tolera ba pesoal ka grupu organizadu ne’ebé ho intensaun rasik konsiente hodi foti ema seluk nia animal iha rai maran ka be (we) laran la ho autorizasaun ka koñesimentu husi nain tantu animal maus (refere ba animal hirak ne’ebé kesi hela ka iha luhan laran) no animal buis (refere ba animal hirak ne’ebé husk hela iha foho leten ka área ne’ebé Lideransa Lokál Suku Saburai  nian autoriza atu husik ba.
Sansaun:
a.        Fo fila animál ne’ebé nia foti la ho koñesimentu ba animál nain;
b.       Selu multa tara bandu mak hanesan; Krau 1, fos karon 5, tua kaixa 5, no sigaru slop 5.
2)       Naok Sasan Publiko
Suku Saburai  sei la tolera ba pesoal ka grupu organizadu ne’ebé ho konsiensia rasik foti sasan ka material públiku iha área Suku Saburai  nian la ho koñesimentu Autoridade Lokal, ka ba pesoal ka grupu organizadu husi Suku Saburai  nian ba foti ema iha suku seluk nia propredade la ho koñesimentu Lideransa Lokál iha área refere.
Asaun hirak ne’e sei hetan sansaun hanesan tuir mai:
a)       Fo hikas fali sasan ne’ebé foti;
b)       Kumpri sansaun tara bandu mak hanesan; krau 1, osan ho montantes $1,000.00 (rihun ida dolares Amerikanu), tua kaixa 5, fos karon 5, no sigaru slop 5.
3)       Naok Sasan Komunidade Nian
Suku Saburai  sei la tolera ba pesoal ka grupu organizasu ne’ebé ezisti iha suku laran, hodi foti komunidade nia sasan privadu la ho koñesimentu husi ema nain iha suku laran ka fatin seluk, ou pesoal ka grupu organizadu ne’ebé mai husi fatin seluk ne’ebé foti sasan husi komunidade Suku Saburai  la ho koñesimentu ema nain. Hahalok ida ne’e sei aplika sansaun hanesan tuir mai:
a)       Sansaun Administrativo
b)       Fo fila hikas sasan ne’ebé foti;
c)       Kumpri sansaun tara bandu mak hanesan; krau1, osan ho montantes $1,000.00 (rihun ida dolares Amerikanu), tua kaixa 5, fos karon 5, no sigaru slop 5.

4)       Suku Saburai  la tolera ba komunidade ne’ebé la valoriza direitu komunidade sira seluk nian iha suku laran no fatin seluk atu moris la ho presaun pisikolozia ho maneira; hateten lia kro’at ba ema sluk, halo difamasaun, diskriminasaun no asaun mal-tratamentu sira, halo ema seluk sente ofende. Atitude ida ne’e sei aplika sansaun hanesan tuir mai:
a)       Sansaun Administrativu
b)       Sansaun tara bandu ho montante $250.00 (atus rua lima nulu dolares amerikanu).


KAPITULU IV
PREVENSAUN BA ESTRAGA MEIU-AMBIENTE
Artigu 8º
1)       Komunidade Suku Saburai  obrigatorio atu hodi halo limpeza iha ida-idak nia kintal, no iha obrigasaun boot hodi kumpri orden Lideransa Lokal ba kualker atividade limpeza jerál no atividade reflorestasaun hodi garantia Ambiente  ne’ebé hizeníka no saudavel.
Sansaun : karik la halo tuir regra iha leten maka sei selu multa $ 100.00.
2)       Suku Saburai  la tolera ba komunidade sira ne’ebé soe foer iha área protezidu hanesan; Be matan, irigasaun, fatin públiku, ka be ne’ebé utiliza ba atividades agrikultura;
Sansaun: sei aplika multa ho montantes $ 500.00 (atus lima dolares Amerikanu).
3)       Komunidade hotu-hotu tenke prepara lixera (fatin soe foer) iha ida-idak nia uma oin;
Sansaun : karik la halo tuir regra iha leten maka sei selu multa $ 100.00.
4)       Suku Saburai  la autoriza komunidade sira atu raut raihenek ka fatuk iha área protezidu ka área ne’ebé risku ba dezastre naturais;
Sansaun: sei aplika multa ho montantes $ 500.00 (atus lima dolares Amerikanu).
5)       Suku Saburai  la autoriza kualker sidadaun atu tesi ai arbiru la ho autorizasaun Liderasa Lokal Suku no autorizasaun instituisaun Kompetente.
6)       Suku Saburai  la autoriza kualker pesoa atu tesi ai iha área protezidu hanesan; foho lolon, be matan, área ne’ebé risku ba dezastre rai halai;
Sansaun: sei aplika multa ho montantes $ 2.000.00 (rihun rua dolares Amerikanu) no asaun rekoperativu obrigatorio hanesan kuda hikas ai horis
7)       Suku Saburai  la autoriza komunidade Suku Saburai  hodi sunu rai ka loke to’os foun iha área protezidu ka área ne’ebé risku ba dezastre naturais;
Sansaun: sei aplika multa ho montantes $ 2.000.00 (rihun rua dolares Amerikanu).
8)       Suku Saburai la autoriza atu husik animál arbiru (fahi, bibi, krau, no kuda) iha área urbana ka kesi ou hakiak besik fatin protezidu hanesan be matan no fatin públiku;
Sansaun:
a.        Sei aplika multa ho montantes $ 500.00 (atus lima dolares Amerikanu);
b.       Suku Saburai sei foti medidas hodi oho animál hirak ne’ebé halo movimentu iha área urbana ka kualker fatin públiku iha suku laran no sei ofrese ba Ospital, orfanatu ka dormetoriu iha Postu Administrativu Maliana. Komunidade Suku Saburai ou Suku Seluk Labele soe foer arbiru iha area Suku Saburai
 9.   Suku Saburai la autoriza kualker trasporte públiku ou privadu atu fasi iha área protezudu hanesan irigasaun, ka be hirak ne’ebé utiliza ba nesesidade agrikultura iha área Suku Saburai.
Sansaun : sei aplika multa ho montantes $ 250.00 (atus rua lima nulu dolares Amerikanu)

KAPITULU V
Artigu 9º   
PREVENSAUN BA BALADA FUIK

1.       Suku Saburai la autoriza kualker sidadau ne’ebé konsientemente estraga animal fuik (kasa animal fuik) iha área Suku Saburai, liu ba animal protezidu hanesan; Rusa, fahi fuik lekirauk, meda, manu kakatua, loriku pombu fuik no seluk-seluk tan. Ba hahalok ida ne’e sei aplika sansaun hanesan:
Sansaun :
a)       Sansaun Admnistrativu
b)       Sansan tara bandu mak hanesan osan ho montantes $500.00 - $2,500.00, fos karon 1, tua kaixa 1, no sigaru slop 1.
2.       La autoriza no la tolera ba sidadun ne’ebé deit utiliza substansia perigu veneno (zat berbahaya) hodi hamate animal iha be laran no iha rai maran. Ba hahalok ida ne’e sei aplika sansaun hanesan:
Sansaun :
a)       Sansaun Administrativu: ho montante $500.00 (Atus Lima Dolares Americano)
b)       Sansaun tara bandu ho mak hanesan; krau 1, tua kaixa 10, fos karon 10, sigaru slop 10 no osan ho montantes $2,500.00 (rihun rua atus lima dolares Amerikanu).
c)       Karik asaun ida ne’e fo impaktu ba ema seluk nia animal, autór refere tenke selu fila fali animal sira ne’ebé hetan impaktu husi hahalok ne’e nia halo.
3, La  autoriza komunidade suco Saburai ou ema liur individu ka grupu halo visita ba fatin(citio) sira nebe konsidera lulik, sae foho lulik sem konesimento no autorizasaun
Sansaun :
d)       Sansaun Administrativu: ho montante $500.00 (Atus Lima Dolares Americano)
e)       Sansaun tara bandu ho mak hanesan; krau 1, tua kaixa 10, fos karon 10, sigaru slop 10 no osan ho montantes $2,500.00 (rihun rua atus lima dolares Amerikanu).


KAPITULU VI
ORDEM PUBLIKO
Artigu 10º

Sidadaun hotu iha dever atu kria estabilidade iha Suku laran no partisipa aktivu iha prosesu dezemvolvimentu timor-leste nian
1.       Suku Saburai la tolera kualker pesoál ne’ebé involve direita ka indireita iha atividade krime organizadu hanesan, droga, tráfiku humanu, prostituisaun, jogu ilegál, terorizmu brangkamentu kapitais, ka tipu krime organizadu sira seluk. Ba komunidade ne’ebé hatene tuir ka deskomfia iha atividades legál hirak ne’e, tenke imediatamente informa ba Lider Komunitária ka autoridade kompetente. Ba kazu hirak ne’e, sei aplika sansaun hanesan:
a.        Sansaun Administrativu : $500.00 (Atus Lima Dolares Americano)
b.       Sei aplika sansaun tara bandu mak hanesan; krau 1, belak1, tua kaixa 10, fos karon 10 no sigaru slop 10.
2.       Suku Saburai bandu ba nia sidadaun sira atu fo protesaun ka subar kriminozu sira iha komunidade nia let.
Sansaun : wainhira identifica ema ne’e,sei selu multa $250.00 no sei hato’o Keisa ba PNTL no Seguranca atu kaptura ema ne’e.
3.       La tolera ba komunidae sira atu tur iha estrada ibun ka fatin públiku hodi halo barullu ka disturbio ordem públiku iha suku laran iha tuku 10.00 kalan to’o tuku 5.30 dader;
Sansaun: wainhira identifica ema ne’e,sei selu multa osan ho montantes $250.00
4.       Suku Saburai la tolera komunidade sira atu konsumu tua ka bebidas ne’ebé ho alku maka’as iha fatin públiku.
Sansaun : se kontra bandu ne’e, sei selu multa osan ho montantes $ 100.00
5.       Ba Komunidade ne’ebé konsumu tua ka alkohol no termina ho barullu ka konflitu.
Sansaun : Sei Selu multa bandu ho montantes orsamentu $250.00 (atus rua limanulu dolares Amerikanu);
6.       Ba komunidade ne’ebé simu bainaka liu husi 24 oras, tenke informa ba xefe aldeia ka bele direitamente hato’o iha Sede Suku Saburai
Sansaun : Ba komunidade ne’ebé la kumpri sei selu munlta ho total orsamentu $250.00
7.       Ba komunidade ne’ebé fo aluga uma ka fatin ba sidadaun estranjeiru, atu informa ba Sede  depois de 24 oras ho identidade (Passaporte) husi sidadaun refere;liu ida ne sei selu multa.
Sansaun : Ba komunidade ne’ebé la kumpri sei selu munlta ho total orsamentu $250.00
8.       Ba komunidade ne’ebé fo aluga uma ba ema husi fatin seluk, atu informa ba Sede Suku iha de 24 oras ho identidade (BI ou identidade legál seluk) husi pesoál ne’ebé aluga; wainhira liu oras 24
Sansaun : Ba komunidade ne’ebé la kumpri sei selu munlta ho total orsamentu $250.00
9.       Komunidade ou populasaun hela iha aldeia idak-idak atu registo sira nia naran ba lista aldeia.
Sansaun : se la kumpri tuir ordem nebe maka iha sei selu multa $ 100.00
10.    Ba kualker atividade ne’ebé organiza husi pesoál, família, ka grupu legál ruma ne’ebé involve ema barak (festa ka reuniau ruma),  tenke informa ba Sede Suku;
Sansaun : Wainhira laiha konhesementu  karik mosu problema uma nain sei selu multa $100.00
11.  Ho konsiensia rasik  halo estragus ba fasilidade púliku hanesan tuir mai ne’e:
Pinta rin eletrisidade, moru ka parede edefisiu iha suku laran, salaun desportu ka estrada públiku;
              Sansaun : osan $. 250.00.
12.  Suku Saburai la tolera ba membrus komunidade sira ne’ebé la partisipa iha komemorasaun loron Nasional sira hodi hasa’e Bandeira Nasionál iha inisiu fulan hodi komemora loron Restorasaun Independensía no komemorasaun  lororon Independensia iha fulan Maiu no fulan Novembru;
 Sansaun : Ba komunidade ne’ebé la kumpri sei selu munlta ho total orsamentu $250.00
13.    Komunidade Suku Saburai nebe’e maka la partisipa iha Seremonia loron Independensia no loron Proklamasaun hanesan 20 de Maio no 28 de Novenbro maka sei hetan :
   Sansaun : osan $. 250.00, krau ida, tua kaixa 1 no sigaro slop 1 hodi fohan komunidade.



KAPITULU VII
REGRAS ADISIONÁL
Artigu 11º
LISENSA BA KONSTRUSAUN UMA
1.       Ba komunidade ka familia ne’ebé atu hari’i ka halo uma lulik tenke iha koñesimentu husi Lider Komunitária liu husi lok bua no malus hodi hetan autorizasaun;
2.       Ba uma lulik ne’ebé ha’ri ona husi familia ka membrus komunidade iha área Suku Saburai  tenke iha konkordansia hamutuk hodi deside ema nain ida ka liu atu hein uma lulik refere. Ba familia ka membrus komunidade ne’ebé la kumpri regulamentu ida ne’e, sei selu multa mak hanesan; krau ida, tua kaixa 10, fos karon 10 no sigaru slop 10 hodi fo han komunidade iha Suku saburai  tomak.
3.       Ba komunidade ne’ebé atu hari uma ka hela fatin tenke informa uluk ba sede suku hodi hetan autorizasuan husi Xefe Suku. Ba membru komunidade ne’ebé la kumpri sei hetan sansaun mak hanesan:
a)       Sansaun administrasaun $250.00;
b)       Uma ne’ebé hari’i ona tenke sobu fila fali tamba empede programa dezemvovimentu suku.

Artigu 12º
ORDEN HODI PARTISIPA IHA DEZEMVOLVIMENTU EDUKASIONÁL
1.       Edukasaun formal obrigatorio ba familia hotu hotu iha suco Saburai;
2.       Inan aman sira tenke iha obrigasaun partisipa iha dezemvovimentu edukasaun oan sira nian hodi fo biban eskola no estuda.
3.       Inan aman sira iha dever atu halo monitorizasaun oan sira nia iha eskola ho formador sira liu husi kanal komunikasaun nebe konstrutivo
4.       Edukasaun mínimu ba membru komunidade Suku saburai  hahu husi tinan 2018 ba oin mak Baisareladu (S1) – Doutoramentu (S3) depende ba kbiit ekonomia familia nia
Sansaun:
Ba inan aman ne’ebé la kumpri orden ne’ebé temi iha Artigu 8º , pontu 1-3 sei selu multa mak hanesan; krau 1, belak1, osan $2,500.00 , fos karon 5, tua kaixa 5, sigaru slop 5.


Artivu 13º
MEMBRUS IMPLEMENTADOR KA CABU-LEAR
Suku Saburai desidi hodi delega membrus implementador ka Cabu-Lear ne’ebé sei taumatan ba implementasaun Lei Tara Bandu iha Suku saburai  ho Aldeia hanesan tuir mai:
1. Aldeia Mabiloa:
No
Responsavel
Naran cabu-lear
Posisaun
1.

·       
Chefi
2.

·       
Membrus
·       
Membrus
3.

·       
Membrus
·       
Membrus
4.

·       
Membrus
·       
Membrus

2. Aldeia Taz Massak

No
Responsavel
Naran Cabu-Lear
Posisaun

 Meitmil
·          
Chefi
Taz / Sibat
·          
Membru
Molo mil
·          
Membru
Nenuk Mil
·          
Membru
Aitasi
·          
Membru
3. Aldeia Cossal
 No.
Aldeia
Naran 
1.
Bairo Maloi

2.
Bairo Mazololo

3.
Kosal selek

4.
Bairo Moltaz

5.
Bairo .......................................

6.
Bairo ........................................

  7.
Bairo ........................................


Artigu 14º
REKOMENDASAUN SANSAUN ADMINISTRATIVU
Ba pontu hirak nebe iha leten, molok atu resolve iha suku, tenki kumpri buat hirak mak hanesan tuir mai ne,ebé temi ba sansaun administrativu nian:
1.       Lulun No Nahe Biti.
2.       Malus Futun 5
3.       Bua Kesak 5
4.       Tua Kaisa 2
5.       Sigaru Slob 2
6.       Be Aqua Kaisa 2
7.       Osan $200.00


KAPITULU VIII
REVIZAUN NO APROVASAUN

Artigu 15º
REVIZAUN
1.       Revizaun ba Regulamentu Tara Bandu ida ne’e sei halo wain hira Membrus Konsellu Suku no Lia Nain sira identifika katak iha artigu ka pontu balu ne’ebé temi iha lei ida ne’e la kondis ona ho situasaun reál moris suku nian, ka presiza aumenta tan lei balu hodi fortifika lei ne’ebé iha ona;
2.       Revizaun hosi regulamentu ida ne’e tenki partisipa husi Membru Konsellu Suku, Lia Nain husi Uma Kain 12 no Komunidade husi Suku Saburai.
Artigu 16º
APROVASAUN
Regulamentu Tara Bandu Suku Saburai  Postu Administrativu Maliana, Autoridade Munisipiu Bobonaro hahu vigora iha loron ______ fulan-_____________ tinan __________.
Antonio Gouveia Lopes                                       ___________________________
Lia Na’in               
Simon                                                                     ___________________________
Oficial Polisia Suco                                            

Xefe Suku Saburai                                               ___________________________
Vicente dos Santos                                                                              


Visto Husi;



Alipio Moniz L.ec
Administrador do Posto de Maliana







TESTAMUÑA BA TARABANDU SUCU SABURAI HUSI UMA FUKUN
SANOLU RESIN RUA 12
No
Uma lisan
Naran sasin uma lisan
Asinatura
1.
Siri Gatal
Fernando Mau Coli

2
Los Beno
Fernando Borges

3
Lo’os Cu’u
Damiao Lesu

4
Manecu’u
Casimiro Daci Loco

5
Lonai
Fernando Mau Lessu

6
Kamal hitu
Paulo Bere Bau

7
Leomalis
Tomas Mau Bere

8.
Leo Raban
Joao B. Deas

9.
Mabelis
Jaime Monis

10.
Leowes
Aquino L:opes

11
Loos-Locar
Alvaro B. Ines

12
Loco gatal
Mario Loe Bere



TESTAMUÑA HUSI KONSELLU SUKU SABURAI

No.
Naran Membros CdS
Posisaun
Asinatura
1.

Xefe do Suco

2.

Xefe Aldeia Taz Massak

3.

Xefe Aldeia Cossal

4.

Xefe Aldeia Mabiloa

5.

Lia Na,in

6.

Delegada Taz Massak

7.

Delegado Taz Massak

8.

Delegada Cossal

9.

Delegado Cossal

10.

Delegado Mabiloa

11.

Delegada Mabiloa

12.

Joventude Mane

13

Joventude Feto





TESTAMUNHA HUSI SUKU  No ALDEIA NE’EBÉ BISINHO HO SUKU SABURAI

..............................................................................                                                  __________________________
Xefe Suku Tapo /  Memo  Posto Administrativu Bobonaro                            Data: _____ / _____ /2018

.............................................................................                                                   __________________________
Chefe Aldeia Pipgalak II                                                                                     Data: _____ / _____ /2018

..............................................................................                                                  __________________________
Xefe Suku Gildapil   Posto Administrativu Bobonaro                                    Data: _____ / _____ /2018

..............................................................................                                                  __________________________
Chefe Aldeiua Atus



..............................................................................                                                  __________________________
.Xefe Suku Lahomea Posto Administrativu Maliana                                      Data: _____ / _____ /2018



..............................................................................                                                  __________________________
Xefe Suku   Odomau  Posto Administrativu Maliana                                     Data: _____ / _____ /2018



..............................................................................                                                  __________________________
Xefe Suku Holsa  Posto Administrativu Maliana                                   Data: _____ / _____ /2019



TESTAMUÑA HUSI REPREZENTANTE GOVERNU NO AUTORIDADE MUNISIPÁL



Naran     _________________________________                                   ___________________________
Cargo                                                                                                                     Data:               /      /



Naran     _________________________________                                   ___________________________
Cargo                                                                                                                     Data:               /      /



Naran     _________________________________                                   ___________________________
Cargo                                                                                                                     Data:               /      /



Naran     _________________________________                                   ___________________________
Cargo                                                                                                                     Data:               /      /



Naran     _________________________________                                   ___________________________
Cargo                                                                                                                     Data:               /      /



Naran     _________________________________                                   ___________________________
Cargo                                                                                                                     Data:               /      /

Hakerek Nain : Novelino Dos Santos 

Tidak ada komentar:

Posting Komentar