MHL

Gallery

Breaking

Post Top Ad

Jumat, 28 September 2018

Maubere Harame Lonai "MAI ITA HATENE KONABA INTRODUSAUN BADAK HUSI MULTIMEDIA"

"NOVELINO "
Multimedia mai husi lian latin Multi ho Media, Multi signifika barak no Media katak fatin, hanesan fatin atu hato’o informasaun ba Publiku. 

Iha Multimedia nia laran elementu ne’ebe inklui mak hanesan textu, imagen,animasaun, game, video no audio partensia husi multimedia. 

Multimedia tempu Ágora komesa domina ona iha ita nia nasaun Timor-Leste, bai-bain ema uza liu husi komputador, laptop, internet no telfoni uza hodi halo programa multimedia. 

Multimedia hanesan sistema ne’ebe atu halo kombinasaun husi area no rekursus hotu ne’be iha mundu tomak. Video perfil bele hakerek historia realidade ne’ebe akontese iha komunidade, bele hato’o mensajen informasaun media, multimedia hanesan textu, imagen, video, animasaun no audio hodi fo sai ba perfil  iha publiku.

Video hanesan parte ida husi multimedia ne’ebe uza hodi halo Negosiasaun produtu, supermerkadu, eskola nune’e ema labele lakon informasaun iha rai laran no mundu internasional.

 Teknologia multimedia kria husi ema matenek nain sira uza ho hanoin ne’ebe posetivu no negativu, depende
tuir ema nia konsensia rasik ba area multimedia.

Timor-Leste hanesan nasaun joven, ho idade 16, konsege tama ona iha era globalizasaun mundial. 
Timor-Leste nasaun ne’ebe kiik/kloot povu  TimorLesten niak Konhesimento no abilidade ba area multimedia avansa ona. Eskola hotu iha Timor-Leste komesa hanorin ona materia espesifiku konaba teknologia



DEFINISAUN MULTIMÉDIA

 Multimédia mai husi liafuan 'nesessidade' no 'média'. Nesessidade signifika barak, no meiu komunikasaun sosiál reprezenta fatin, meius no instrumentu sira ne ' ebé uza hodi hato'o informasaun. Tan neʼe, bazeia ba 'multimedia' ida ne'e bele inklui hanesan forum ida ka integrasaun kona-ba komunikasaun sosiál oin-oin ne ' ebé mak define hanesan elementu sira husi formasaun multimedia nia liafuan Elementu sira hanesan testu, imajen ka estátua, lian, animasaun durasaun, no vídeo. Multimédia ne'e konseitu ne ' ebé foun no teknolojia sira iha área teknolojia informasaun nian, iha informasaun ne ' ebé iha forma testu, imajen ka estátua, lian, animasaun durasaun, no vídeo sira atu tau hamutuk computer ida ba armazenamentu, prosesamentu no aprezentasaun linear no interativu.

KARATERÍSTIKA MULTIMÉDIA

Multimédia iha lima atu prodús materiál ne ' ebé di'ak. Situasaun lima ne'e mak testu, imajen ka estátua, audio, animasaun durasaun, no vídeo. Testu testu ne'e forma husi dadus multimedia ne ' ebé fasil liu atu rai hela no kontrola. Toman, testu ne'e besik ba ami tanba ami barak uza testu atu hato'o deklarasaun. Funsaun testu fó objetivu kona-ba istória. Hatutan tan ne'e, testu ne'e mós dehan sai xave ba komunikasaun kona-ba ideia. Testu abranje tipu oin-oin kona-ba testu imprime, testu suplementár, testu eletróniku no hypertext. Testu ne'e mós helan tulun husi komponente oin-oin hanesan layout nian testu, tipu no font atu hato'o kona-ba buat ruma ne ' ebé hó ka haree kona-ba tema kona-ba aplikasaun meius komunikasaun sosiál. Audiénsia sira-nia hahalok mak fasil atu bored ho testu bainhira kompara ho dezeñu Haree

 IMPORTANTE KARAKTERÍSTIKA IHA MULTIMÉDIA PRODUTU

 sira aprezenta liuhusi komputadór ne‟ebé uzuáriu bele haree, rona, bele atua iha exchange no kuidadu ho dalan neʼebé hasaʼe kona-ba deklarasaun ida-ne'e. Lahó trait ida ne'e, hatete ba Polymedia ka Mixed komunikasaun Sosiál. Polymedia mak dekretu ida ne ' ebé oferese la escorted husi sistema baze ida. Maibé, ida ne'e kompostu husi teatru ida oin-oin komunikasaun sosiál apoiu ekipamentu hanesan direta TV, radio, livru testu no tan neʼe, ba. Produtu ne ' ebé multimedia tenke iha ligasaun (ligasaun). Ida-neʼe ba utilizadór atu book duké eletrónikus ida seluk nian, se iha kualkér tempu ho tulun husi sira-nia estrutura no dimensaun. Lahó trait ida ne'e, nia mak barak liu tan hanesan aprezentasaun ida kona-ba edicts iha livru ida

ISTÓRIA KONA-ba MULTIMÉDIA DEZENVOLVIMENTU

 uza mikro-komputadór iha uma no ofisial sira ne'e bele ajuda uzuáriu sira ne ' ebé rezolve problema sistema sosializa ba uzuáriu kompleta loroloron atividade servisu. Uza komputadór mós fó dalan ba ema atu labele halekar informasaun atu halo no fó halimar utilizadores internet.

DEZENVOLVIMENTU KONA-BA TEKNOLOJIA MULTIMÉDIA TROKA HO MUDANSA TEKNOLOJIA COMPUTER.

 Iha 60's, computer skeleton (enkuadramentu prinsipál computer) uza atu kontrola boot korporativu baze dadus benefisiariu transferensia no sistema finanseiru. Iha 1970s, computer terminals uza hosi organizasaun atu habelar no hamenus informasaun.
 (a) produs computer mikro (desktop) ho gsm prosesamentu lalais.

 (b) hasa'e kapasidade memória servisu nian, iha computer nian.

(c) kapasidade todan boot dadus iha susar duni (drives makaʼas) no CD-ROMs.

(d) dijitál audio no vídeo.

(e) sistema operasaun ida ho graphics halo fasil ba uzuáriu sira atu uza bookmark ida ka hanehan kona-ba objetu ida ne ' ebé uza ba mouse. Direta diretiva bazeia ba uzuáriu, sai fasil liu representa iha pontu tolu ba uzuáriu sira atu hala'o lalais liu prosesu sira ne ' ebé di'ak.

 (f) maka'as LAN no WAN siklu nian permite uzuáriu sira relasiona ho sira seluk iha mundu.

MULTIMÉDIA UZA IHA ÁREA Komérsiu ezije komunikasaun, komersiu sira ne ' ebé iha tuir tradisaun bele halo hosi: -

(a) Verbal

 (b) Hosi ema ida seluk nian

 (c) Iha imprime forma

(d) Uza ida vídeo Using slide hatudu

Multimédia esforsu atu extractivas métodu komunikasaun hotu-hotu ne ' ebé mak aprezenta no bele kombina ida-neʼe atu sai atrai ida-ne ' ebé interesante liu.

OBRIGADO


Hakerek Nain "NOVELINOS DOS SANTOS MAUBERE HARAME LONAI"

Tidak ada komentar:

Posting Komentar

Post Top Ad

Halaman